Kõige olulisem on, et valesti ehitatud, katkised, hooldamata või ka ebaõigesti kasutatavad küttekolded põhjustavad tulekahjusid ning on seetõttu eluohtlikud. Seega tuleks enne kütteperioodi algust kogu küttesüsteem kriitilise pilguga üle vaadata – ega kuskilt suitsu sisse ei aja, et lõõrides, pliitides, soemüürides, ahjudes ega kortsendes ei oleks pragusid. Samuti tuleb kontrollida ega korsten pole pigitunud, kas tahmaluugid on kindlalt kinni jms.
Kes peaks korstnaid pühkima?
Tuleohutuse seaduse järgi võib inimene eramajas teatud juhtudel ohutusnõudeid järgides pühkida korstnat ise, kuid iga viie aasta tagant tuleb lasta seda teha kvalifitseeritud korstnapühkijal, kes väljastab tehtud tööde kohta akti. Ühismajades ning avalikes hoonetes on nõutud, et ainult korstnapühkija võib küttekoldeid puhastada. Kuid ise pühkimine ei anna garantiid, et töö on teostatud korrektselt ning küttekolded on valmis teid ohutult teenindama. Seetõttu tuleks tellida õppinud kutsetunnistust omav korstnapühkija, kes teostab töö kiiresti ning kvaliteetselt, mis annab teile garantii küttekollete töökindluses terveks aastaks. Kutsetunnistuse kehtivust tuleb enne töö tellimist kindlasti kontrollida aadressil http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistused
Korstnapühkijat tellides tuleb tähele panna, et paljud inimesed reklaamivad end olevat korstnapühkija, ilma, et omaksid selleks SA Kutsekoda poolt kinnitatud kvalifikatsiooni. Isehakanud korstnapühkijatel aga ei ole tihti vajalikku varustust ning teadmisi kvaliteetse töö teostamiseks. See on sama, mis pühkida korsten ise.
Vaid professionaalne korstnapühkija teostab töid nii, et küttekolded oleksid puhtad ja ohutud, et teostatud töö oleksid kooskõlas seadusega. Peale hooldustöid saab korstnapühkijalt akti, millele mõlemad pooled alla kirjutavad. Aktil on kirjas tehtud tööd ning korstnapühkija kutsetunnistuse number.
Soovitused küttekolde kasutamiseks.
Küttekollet ei tohiks ehitada ise vaid see tuleb lasta ehitada kutsetunnistust omaval pottsepal.
Ahju peaks kütma kvaliteetse halupuuga. Kui aga küttekoldesse visatakse halva kvaliteediga küttematerjale (okaspuu, pinnud jne), siis tuleks ka küttekeha tihedamini hooldada.
Küttekoldes ei tohi põletada plastikut, kilet, tekstiili ega liimi, lakk- või värvaineid sisaldavaid materjale, näiteks puitplaati. Kütta tuleb mõõdukalt. Ülekütmine võib rikkuda küttekolde või süüdata tahma.
Vaata pidevalt üle küttekolde seisund. Prao või sissevajunud tellise avastamisel kutsu kutsetunnistust omav pottsepp.